© SE&JS | ENG | ||
Heli Lääts. Armastusega Pikka aega paljudele iidoliks olnud armastatud laulja Heli Läätse mälestusteraamat on nagu dokumentaalromaan, sest siin on aeg ja inimesed kogu oma ehtsuses. Raamatu lehekülgedel avanevad mõnedki suured saladused, siin on õnne ja armastust; kurbust, nalja ja naeru;
Heli Lääts: Pärast Teist ilmasõda hakati Saaremaale ühtäkki raudtee jaoks tammi ehitama. Kuni 1940. aastani oli Kuressaare ja Roomassaare vahet tossutanud rongi moodi sõiduk, mida kutsuti suslaks ja mis vedas mudaravilatesse muda ja kus olid ka lahtised platvormid valgete korvtoolide ja heledates rõivastes suvitajatega, nemad läksid kuursaali ette patseerima. Aga 1950. aastate alguses ei saanud keegi aru, milleks nüüd veel raudteed vaja on. See ei saanudki valmis, sest sama äkki, kui nad tulid, olid liiprid ja rööpad kadunud, ehitajad samuti. Ajaarvamine käis sedasi, et kas see oli enne või pärast raudtee ehitust. Tekkisid legendid, et miski kindral oli segase peaga eksinud ja seetõttu ehitati raudtee Vaikse ookeani saare asemel ekslikult Saaremaale – apsaka olevat tekitanud Sahhalini saar, mis Moskvas oli Saaremaaga segi aetud. Maailma äärel ju mõlemad Ja nimed ka natuke sarnased. Ei ole talentide põuda Venemaal! See oli meie kõige armsam sentents. Nali muidugi.. |
|||
384 lk, fotod
|
|||