| © SE&JS | ENG | ||
|
|||
Honey Aaltonen Raamat Soome muusika absoluutsest legendist, nende kuulsaimast rokkbändist Hurriganes. Aastatel 1971–1984 Henry "Remu" Aaltoneni vedamisel tegutsenud ja 1988 comeback’i teinud bänd esitas põhiliselt 1950.–60. aastate rokilugude cover-versioone, aga ka omaloomingut. Kui Soomes ja Rootsis nautis Hurriganes enneolematut publikumenu, siis raadio ja televisiooni vahendusel ulatus nende mõju ka raudse eesriide taha, innustades mitut Eesti muusikute põlvkonda. Karismaatiline Hurriganes, Soome noorte ühine lemmik, tõi esinemislavadele tagasi fännihüsteeria ja hoo sellisel moel, mida Soome show-elus polnud nähtud pärast kuuekümnendate alguse popmaaniat. Nende muusikat, eluviisi ja riietust imetleti tingimusteta. Hurriganes tähendas Soomes sama, mida Elvis, Beatles või Rolling Stones laias maailmas aastaid varem. Rekordaegadel anti ühes kuus ligi 30 kontserti ning polnud harvad laupäevad, kui tuli esineda kolm korda. Rohkete plaadistuste hulgast on edukaim 1974. aasta album “Roadrunner”, mis on Soome kõikide aegade müügiedetabelis 7. kohal ja selle tuntuim lugu “Get On” võitis samal aastal ülekaalukalt rahvusvahelise European Pop Jury raadiovõistluse – seitsme Euroopa riigi raadiojaama otseülekandena korraldatud hääletuse. Tookord Hispaaniast eetrisse läinud saates muule maailmale täiesti tundmatu Hurriganesi toores kõva power’iga rock’n’roll mõjus publikule üle geograafiliste piiride. Laulule antud häältekogus üllatas eelkõige soomlasi. Hurriganesi liikmetest said soomlaste silmis omamoodi „olümpiavõitjad”. Kuna koostöö tundus lubavana, pidi bänd kiiresti keikadele minema. Et mingit tuntust polnud ollagi, tuli bändile leiutada võimalikult lööv nimi. „Midagi sellist, mis mingil määral seostub selle muusikaga, mida kavatseme esitada,” üritas Remu visandada tulevast nime. „Mitte soomekeelset, nagu Tasavallan Presidentti. Pole mingit vahet missugune, kui see vaid kuradima hästi kõlab.” Muude vanade bändide nimedes tuhnides tuli meelde instrumentaalbänd kuuekümnendatest – Johnny and The Hurricanes. Selles oli mingit seletamatut veetlust. „Hurricanes? Mida see tähendab?” imestas Remu. „See on orkaan,” kõlas vastus. „Orkaan – see on just õige!” Hurriganes kirjutab oma nime g-ga. Häkkinen: „Hurriganes g-ga on omapärasem, ei ole millegi koopia.” Remu: „Siia on segatud veidi savo murret, kuramus. Ärre ja geesid peab nimes olema ja neid hääldatakse nii nagu kirjutatakse.” Tõlkija Vello Salumets, toimetaja Tarmo Tilsen, kujundaja Rein Seppius.
|
|||
392 lk, sellest 16 lk mustvalgeid ja värvifotosid |
|
||
 |
|||
