Kindral Aleksander Tõnisson
Mälestused
Saatesõnad kolonel Vahur Karus ja ajaloolane Leho Lõhmus
„Kaitsevägi peab olema sääraseks kohaks, kuhu iga noor meeskodanik heameelega tuleb ja kust ta heade muljete ja mälestustega lahkub.”
Kindral Aleksander Tõnisson 1933. aastal.
2020. aastal möödus sada aastat Eesti Vabadussõja lõpust ja Tartu rahu sõlmimisest. Vabadussõjas juhtis Viru väerinda kindralmajor Aleksander Tõnisson – Eesti rahvusväeosade üks loojaid ja juhte, kes pälvis sõjaliste teenete eest riigi kõrgeima järgu autasu – Vabadusristi. Raamatu ilmumisega tähistatakse karismaatilise väejuhi ja riigimehe Aleksander Tõnissoni 145. sünniaastapäeva, mis oli 2020. aasta 17. aprillil.
Kindral Aleksander Tõnisson oli mees, kes
– juhtis kõige tähtsamat rindelõiku kogu Vabadussõja kestel
– oli tugeva distsipliinitunde ja kõrge töövõimega ohvitser
– mõtles lahingumöllus loogiliselt ja kainelt, otsustas kiirelt
ega kartnud kunagi vastutust
– suutis Vabadussõja lõpus karmide korraldustega ära hoida
kohutava tüüfustaudi leviku
– oli rahuajal mõjukamaid Eesti kaitsepoliitika kujundajaid.
Kogumik sisaldab Vabadussõja karismaatilise väejuhi kindral Aleksander Tõnissoni (1875–1941) omakäeliselt kirjutatud mälestusi ja kirjeldusi Vabadussõjast, märkmeid Eesti kaitseväe arengust esimese iseseisvuse ajal, mõtteid eestlase loomusest. Vaatamata kindral Tõnissoni ülirangele hoiakule väejuhina oli ta tuntud mehena, kes hoidis oma sõjamehi, kes mõistis nalja ja tegi seda meelsasti ise. Sellekohased näited on kogutud teose alapeatükki „Kindrali vigurid”.
Raamatust leiame veel mitmete Tõnissoni kaasaegsete mälestusi temast. Näiteks kirjutab kolonelleitnant Jaan Lepp kindralist üsna ootamatus rollis – temast kui 1931. a. Virumaa laulupeo organiseerijast. Lisaks isikuloole on see teos Eesti ajaloost aastatel 1917–1941.
Kirjeldatakse ka aega, mil kaitseväe kõrge ohvitser Aleksander Tõnisson oli tsiviilis ehk Tartu linnapea aastatel 1934–1939 ja Tallinna ülemlinnapea 11. detsembrist 1939–27. juulini 1940. Eesti-aeg oli otsa saanud, 1939. aasta sügis tõi Eestisse Nõukogude sõjaväebaasid ja hiljem ka kõik muu.
28. juunil 1941 tegi NKVD sõjatribunal otsuse: kindral Tõnisson kuulub mahalaskmisele. Ta hukati Tallinnas 30. juunil 1941. Tema hauakoht on teadmata.
Koostaja Aimar Kuldvere, toimetajad Sirje Endre ja Leho Lõhmus, korrektuuritoimetajad Tarmo Tilsen ja Elle Veermäe, kujundus Kadi Pajupuu.
Raamatus kasutatud materjalid ja fotod: Aleksander Tõnissoni lapselapselapse Anneli Sif-Kruusi erakogu, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, DIGAR, Tallinna Linnaarhiiv, Eesti Rahva Muuseum
Raamatu ilmumist toetasid Kultuurkapital ja Tartu linnavalitsus.
|
