| |
Vello Salo
Palved ja hommikumõtisklused
Käsikirja koostaja Ivar Tröner, saatesõna Viivi Luik,
toimetaja Anu Saluäär, kujundus Andres Tali
Oma eluaja jooksul paljusid aegu näinud Dr. Vello Salo vaatlused ja elukogemus pakuvad täna, mil maailma on vallutanud enneolematu kriis, suurt tuge ja hingekosutust. „Jumal jaotas inimesed nii, el igal rahval oleks oma osa Maast ja oma kaitseingel,” on öelnud isa Vello.
Vello Salo (5. XI 1925–21. IV 2019) lugu:
Koolipoisina Viljandimaalt Lalsist Soome sõtta, Soomest Saksamaale, „Tšehhi põrgust” Rooma, Igavesse linna. Reaalainete õpingud Fribourg’is ja Amsterdamis, teoloogiaõpingud Roomas, Münsteris, Jeruusalemmas. Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetaja. Ühemehekirjastus „Maarjamaa”. Vana ja Uue Testamendi professor Mosulis, Iraagis. 1976 – teoloogiadoktor. 1976–1991 Vana Testamendi professor Torontos, Kanadas. Alates 1993 – Tartu ja Tallinn. Külalisprofessor Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 2001. aastast kuni surmani Uue Pirita kloostri preester, isa Vello.
Ivar Tröner on kokku kogunud unustamatu Vello Salo tekstid, mida ta esitas raadio- ja telemõtisklustena. „Ajaliku ja ajatu” saatesarja vaatajale kerkib neid tekste lugedes vaimusilma ette esineja elav nägu, raadio hommikupalvuste kuulajale kostab mälukõrva tema iseloomulik sügav, soe ja veenev hääl.
Viivi Luik ütleb saatesõnas: „Raamatud on need esimesed tunnistajad, kes kinnitavad, et Padre Vello on tõesti olemas olnud.”
Vello Salo mõtteid:
Me oleme niipalju väärt, kui palju me teiste jaoks suudame luua.
Küsigem siis enestelt tänavusel jõuluõhtul: kas ma olen sel aastal
veidikenegi rohkem inimeseks saanud, valguse ja rõõmu kandjaks?
Ning arvan, et seda sobib küsida kõigil, ka neil, kes ühtegi kirikusse-kogudusse
ei kuulu, sest inimeseks saada soovivad ju kõik, eks?
Inimene on õnnelik vaid siis, kui ta armastab, sest ta
on armastajaks loodud. Miski muu ei tee inimest
õnnelikuks.
Nii nagu iga inimene on teatud mõttes mikrokosmos, on seda ka iga rahvus.
Me võime mõttelised piirid ükskõik kuhu panna, aga tegelikult tuleb igaühel,
nii isikul kui ka rahval, valida, mida ta teha tahab, kes ta olla tahab.
|
|
