| |
Aimar Kuldvere
VIRU JALAVÄEPATALJON
4. Eesti Rahvaväe polgust
4. Üksik jalaväepataljonini 1917–1940
Aimar Kuldvere (1973) kirjutatud ajalooraamatu kulg ulatub Eesti rahvuslike väeosade sünnist 1917. aastal ja 4. Eesti Rahvaväe polgu erakordselt vaprast lahingutegevusest Vabadussõjas kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal.
4. Eesti Rahvaväe polk läks Vabadussõja alguses 28. novembril 1918 Narvas esimesena lahingusse Vene vägede vastu. Autori soov oli raamatuga „Viru jalaväepataljon” täita kunagiste sõjameeste unistus, et nende visast võitlusest Vabadussõjas saaksid teada järeltulevad põlvkonnad. Lugeja saab koos 4. Eesti Rahvaväe polguga läbi teha kogu Vabadussõja.
Selle ajalooraamatu väärtus on tema rahulik dokumentaalsus: lahingud ja kogu toimuv on edasi antud kellaajalise täpsusega, väejuhte iseloomustavad nende „käsulauad”, sõjamehi nende omakäeliselt kirjutatud mälestused. Autor ei anna hinnanguid, vaid jätab need lugeja teha. Teos sisaldab ka 4. jalaväepolguga seotud isikute ja Eesti rahvusväeosade juhtide elulugusid.
Ajaloolasest konsultant-toimetaja Marko Tamming kirjutab teose saatesõnas: „Aimar Kuldvere raamat on oluliseks verstapostiks Eesti Vabadussõja ajaloo historiograafias.
Nimelt ei ole varasemalt, ei enne ega pärast Nõukogude okupatsiooni, ilmunud eraldi raamatut 4. jalaväepolgust, mille näol on tegemist Vabadussõja ajaloo seisukohast väga erilisel positsioonil oleva väeüksusega, kuivõrd just sellel väeosal tuli esimesena lahingusse minna. Eraldi väärib esiletoomist, et raamatu autor Aimar Kuldvere ei ole hariduselt ajaloolane, vaid on tegevsõjaväelane, mis on raamatu temaatikat arvestades kahtlemata tugevus ning üksnes tõstab raamatu väärtust.”
4. Eesti Rahvaväe polgu järjepidevuse tänane kandja on Viru jalaväepataljon.
Konsultant-toimetaja Marko Tamming
Toimetajad Sirje Endre, Katre Scott-Hopkins, Elle Veermäe, Kerttu-Liina Tuju, Hedi Rosma
Fototoimetaja Tarmo Tilsen
Kujundus ja küljendus Andres Tali
|
|
